Postitatud

IN MEMORIAM LIIA PALMSE (02.02.1930-30.06.2023)

Möödunud reedel, 30. juunil saabus kurb teade. Meie hulgast lahkus armastatud võimlemistreener, tantsupidude aujuht, pedagoog ja sporditeadlane Liia Palmse.

Sportliku tegevusega puutus Liia kokku juba 5-aastaselt Gerd Neggo tantsu- ja liikumisstuudios. 1948-1952. aastal jätkas ta ülikoolis Ethel Kudu ja alates 1952. aastast Tallinna Kalevis Ilse Mikko juhendamisel iluvõimlemistreeningutega. Aastatel 1953–58 kuulus ta ka Eesti koondisse. Ülikooli tee ei lõppenud üksnes õpingutega, 1952. aastal alustas Liia TPedI/TPÜ kehalise kasvatuse õppejõuna ja iluvõimlemistreenerina, ta jätkas kehalise kasvatuse aluste kateedri dots-na ja peametoodikuna (a-st 1975), võimlemiskateedri juhatajana (1992–96) ja võimlemislektoraadi dots-na (1996–98). Rühmvõimlemistreenerina (a-st 1975) on ta saavutanud oma hoolealustega 1970–78 Eesti MV-tel ja 1974 üleliidulistel naisvõimlemisvõistlustel esikohti ning esinenud naisvõimlemisrühmadega üle kogu laia Nõukuogude Liidu ning ka Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Kanadas.

Juba keskkoolipõlves lasi Liia end modernsel Idla liikumiskultuuril kanda. Eestisse jäänud Idla muster-võimleja Asta Klamm oli Liia võimlemisõpetaja. Uus dünaamiline, keha terviklikult haarav liikumisstiil ja vaba pallikäsitus said Liiale omaseks. Ta on öelnud: “Me justkui ujusime Idla töö kiiluvees”. Möödusid aastakümned enne kui “Raudne eesriie” avanes ning Liia sai külastada 1989.a. Idla Keskust Stockholmis. Sealt algas sõprus Ernst Idla tütre Ingrid Idlaga, mille kahjuks katkestas “Estonia” katastroof. Liia aga ei andnud alla ning ta ei lakanud toetamast Ernst Idla liikumissüsteemi tagasitoomist Eestisse. Idla Seltsi, fondi loomine, Idla õppematerjalide välja andmine, Idla Päeva algatamine, Idla õpetajate koolitamine – Liia oli alati nende sündmuste keskel.

1960-1985 oli Liia tegev Vabariikliku Iluvõimlemise Föderatsiooni presiidiumis ja treenerite nõukogu juhatuses ning 1987-1992 oli ta Eesti Võimlejate Liidu aseesimees. Lisaks on ta avaldanud trükis õppevahendeid ja võimlemiskavu ja teinud kaastööd ajakirjandusele. Kui Liia oleks hoolitsenud eesti keele eest nii, nagu ta hoolitses võimlemise oskuskeele eest, oleks eesti keele ellujäämine tulevikus kindlustatud. Tehtud töö ei jäänud märkamata, kui 2014. aastal tunnustas Eesti Võimlemisliit teda elutööpreemiaga.

Liia lahkumine siit ilmast oli sügavalt tähendusrikas, sest ta on pühendunult andnud aegade üleselt kestva panuse laulu- ja tantsupeo liikumisse. Ta oli paljude tantsupidude võimlemiskavade autor, viinud läbi masskavade õpetamise täiendkoolitusi ning kuulus ka Gaudeamuse laulu- ja tantsupidude korraldusmeeskonda.

Liia hoidis õpihimulistele õpilastele alati koduuksed valla. Kui oskasid küsida – said tema juurest ka vastuse. Tema altruismist, positiivsusest ja hoolivusest said hoolealused alati osa. See pani võimlemisrahva ikka ja jälle tema juurde minema. Justkui paika, kus saad alati selgust, rahu ja rõõmu. Viimane Liia õpilaste rühm on koondunud LP Võimlemisklubi alla ning nende missiooniks jääbki Liia loomingu tutvustamine tänasele publikule nii Eestis kui ka välismaal osaledes rahvusvahelistel võimlemisfestivalidel. Liia loodud võimlemiskavad saavad jätkuvalt erakordselt sooja vastuvõtu osaks ning läbi selle hoitakse Liia Palmse pärandit elus.

Avaldame siinkohal südamlikku kaastunnet Liia perekonnale, sõpradele, õpilastele ning langetame koos leinas pea. Meile jääb siiras tänutunne kogu selle pikaajalise töö eest Eesti spordielu ja võimlemise arendamisel. Mälestame Sind laulupeol kõlanud Silver Sepa sõnadega “Siit peame lahkuma, on tähevalgus koduteeks”.

Ärasaatmine toimub 8. augustil kell 11 Tallinnas, Kaarli kirikus.

Eesti Võimlemisliit

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus (Laulu- ja tantsupidu)

LP Võimlemisklubi

Eesti Spordiselts Kalev

Võimlemistreenerite klubi Katrek

Idla Eesti Selts

Sihtasutus ERKF Idla fond