Kristjan Palusalu mälestusvõistluste korraldamise eesmärgiks on meenutada Eesti olümpiasangarit, elavdada tasemel võistluse korraldamisega Eesti spordikalendrit, anda Eesti maadlejatele võimalus osaleda kodusel tippvõistlusel, suurendada noorte huvi maadluse vastu.
Kristjan Palusalu on legendaarseim Eesti maadleja, tulles 1936. aastal Berliini olümpiamängudel raskekaalus kahekordseks olümpiavõitjaks.
Kristjan Palusalu sündis 10. märtsil 1908.a. Läänemaal Saulepa vallas Varemurru külas Looritsa talus Liiso ja Jüri Trossmanni perekonnas kaheksanda lapsena.
Varakult alustatud maatöö lisas tulevase maadluskuulsuse musklitesse tugevasti rammu. Sportimist alustas Kristjan Palusalu 1929. aastal, olles ajateenistuses Tallinna lähedal Suurupis. Looduselt kaasa antud erakordsele jõule lisandus pidevalt täiustuv maadlustehnika ja paariaastase visa harjutamise tulemusena saabusid võidud. 1931. aastal võitis Palusalu esimese Eesti meistritiitli vabamaadluses ja jäi koduses tippkonkurentsis võitmatuks 1938. aastani.
- aastal Berliini Olümpiamängudel võitis Palusalu kõikide suureks üllatuseks raskekaalus kuldmedalid nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluses.
- aastal Pariisis, nüüd juba terves maailmas tuntud mehena – Maailma Kristjanina, tuli Palusalu kreeka-rooma maadluses ka Euroopa meistriks.
- aastal, kõige paremas maadlejaeas, vigastas Palusalu treeningul raskesti õlga. Veidi hiljem Helsingis Soomega maavõistlustel Eesti võistkonna huvides traumast veel mitte paranenuna võistlema minnes kordus vigastus juba niivõrd, et võistlusspordist tuli lõplikult loobuda.
Kuid maadluse juurde jäi Kristjan Palusalu kogu südamega ja kogu eluks. Treenerina, nõuandjana, kohtunikuna, aukohtunikuna või aukülalisena oli paljudel spordiinimestel aastakümnete kestel võimalus kohtuda selle äärmiselt tagasihoidliku, alati huumorimeelse ja heatahtliku spordimehega.
Maailma-Kristjanit ei suutnud murda ka raskete sõjaaegsete ja sõjajärgsete aastate vintsutused.
Kristjan Palusalu suri 17. juulil 1987. aastal ja maeti Tallinna Metsakalmistule.
