SARJA TUTVUSTUS
„KÄIME KOOS!” on 1998.aastal ellu kutsutud liikumisharrastuse sari. Igal aastal korraldame üle 20 etapi üle Eesti. Kepikõnd on sobilik igaühele, kuna sarjas ei toimu ajavõttu ja raja läbimise tempo valib iga osaleja ise. Raja pikkused varieeruvad 4-14 kilomeetrini. Igast etapist kujuneb põnev ja elamusterohke tervisepäev, kuna etapp toimub seotuna mõne muu rahvastköitva üritusega või meeliköitvas paigas.
„KÄIME KOOS!” kepikõnnisarja eesmärk on inimestesse süstida liikumisrõõmu ja teadlikkust. Liikumisharrastuse mõiste ei pea piirduma vaid spordisaalis rassimisega. Seda võib vabalt vormistada ka liikumis- või tervisepäevana. Et tegevusest kujuneks harjumus, on seda vaja läbi teha 21-l korral. Meie etapid koos teie individuaalsete kepikõnniõhtutega on väga sobilik stardiplatvorm tervislikuma elustiili kujunemiseks.
MIS ON KEPIKÕND?
Inimese tervise üks põhialustalasid on regulaarne liikumine, kuid vaatamata sellele, et varasemate aegadega võrreldes on Eestis ja maailmas tervisekeskusi ning -radu rohkem kui kunagi varem, kannatab liikumisvaeguse ja sellest põhjustatud haiguste all üha enam inimesi.
Sportlik kepikõnd on tänapäeva inimese tarvis spetsiaalselt välja töötatud liikumisvorm, kusjuures säilitatud on kõik hea ja vajalik tavalisest käimisest. Kepikõnd on jõukohane igaühele, liigutused lihtsad ning loomulikud. Treeninguks läheb vaja vaid paari käimiskeppe, mugavaid jalanõusid, sportlikku riietust ja eelkõige liikumisrõõmu. Kõndida saab igal pool: metsas, pargis, linnatänavail, maanteel, rannas ja rabas.
Miks on kepikõnd hea?
- Kepikõndi võib harrastada nii hea enesetunde kui ka kehalise vormisoleku saavutamiseks ja hoidmiseks. Samas on kepikõnd ka arstlikult soovitatav mõõduka ülekaalulisuse, kergekujulise liigesekulumisehaiguse, lülisamba kroonilise valu, I ja II tüübi diabeedi, mõõduka raskusega kõrgvererõhuhaiguse, südame isheemiatõve, meeleoluhäirete ja haigusliku kurvameelsuse korral.
- Kepikõnni puhul on liigestel lasuv koormus oluliselt väiksem kui joostes ja hüpates, mil koormus liigestele tõuseb 3–5 korda kehamassist suuremaks.
- Keppidega kõndimine vähendab käimisel tekkivat koormust jalaliigestele, jättes osa kehamassist käte kanda. Lisaks alakeha lihastele pannakse keppidega käimisel tööle ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased.
- Kepikõnd on sobiv liikumisharrastus nii vähetreenitud inimesele kui ka neile, kes soovivad harjutada suurema koormusega. Süda ja veresooned saavad kepikõnnil hea treeningkoormuse. Kepikõnd tõstab tavalise käimisega võrreldes energiakulu, arendab vastupidavust ja suurendab organismi hapnikutarbimise võimet umbes 58% tavalisest käimisest rohkem. Märgatavalt suureneb ka südame löögisagedus: erinevate uuringute andmetel keskmiselt 17 löögi võrra minutis rahuliku liikumise puhul. Kepikõnni sportlikumas variandis on võimalik treenida ka submaksimaalse südame löögisageduse juures.
- Erinevate uuringute andmetel kulutab inimene kepikõnnil tavalise käimisega võrreldes kuni 46% rohkem energiat. Kui tunnipikkuse tavalise kõnni energiakulu hinnatakse ca 250 kcal, siis kepikõnnil on see umbes 400 kcal (70 kg massiga inimesel).
- Käimiskeppe saab harjutamiskorra alguses ja lõpus – ning miks mitte ka keskel – kasutada võimlemisvahendina.
Lisainfo/registeerimine:
kaimekoos@eestikalev.ee
