Rubriik: Üldine

Eesti Spordiseltsi Kalev uusaasta vastuvõtul tunnustasime aasta parimaid sportlasi ja tänasime toetajaid.

AASTA NOORSPORTLANE 2023

Valeria Smirnova, Tallinna Kalevi Kergejõustikukool

Saavutas Euroopa Noorte Olümpial kõrgushüppes II koha.

AASTA NAISSPORTLANE 2023

Eneli Jefimova, Kalevi Ujumiskool

Saavutused: lühiraja EM 100 m I koht; 50 m II koht; Jun MM 50 m brass  I koht, 100 m brass II koht, 200 m brass III koht; Jun EM 50 m brass I koht, 100 m brass I koht, 200 m brass II koht.

AASTA MEESSPORTLANE 2023

Karel Tilga, Tartu Spordiselts Kalev 

Saavutas kergejõustiku MM-il  10-võistluses 4. koha. Lisaks on Karel maailma mitmevõistluse karikasarja võitja.

AASTA VETERANSPORTLANE 2023

Ralf Tribuntsov, Kalevi Ujumiskool

Saavutas lühiraja EM-il meeste 50 m seliliujumise 7. koha ja 100 m seliliujumise 9. koha.

AASTA TREENER 2023

Henry Hein, Kalevi Ujumiskool, Eneli Jefimova treener

AASTA VÕISTKOND 2023

Võimlemisklubi Rütmika Junior Team koosseisus Annabel Juuriste, Marii Elis Jürisoo, Hele-Riin Kallari, Emma Kivikas, Mona Maasikas, Pauline Mikker, Rebeka Raid, Saskia Treufeld, Kirke Veski – saavutasid rühmvõimlemise juunioride EM-il III koha.

Treenerid Elsa Sinijärv, Kadri Rohtmets, Maarja Jaanovits

KALEVI AASTA VABATAHTLIK 2023

HELI ILJAŠENKO – alati abivalmis vabatahtlik Kalevi korraldatud võistlustel ja üritustel.

Palju õnne!

Suur tänu ka kõikidele treeneritele ja spordiklubidele.

Aitäh kõigile Eesti Spordiseltsi Kalev toetajatele ja koostööpartneritele:

Premia, Viking Line, Vilgo Lilled, Digistep, Tallinna Vesi, Cha, Nike, Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna linn, Viimsi vald, Jõhvi vald, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Maadlusliit, Eesti Maleliit, Kindral Johan Laidoneri Selts, Original Sokos Hotel Viru, Kalev Spa, LSF Pronoking Team, Eesti Kaitsevägi, Eesti Sõjamuuseum, Kaitseliit

Möödunud teisipäeval, 2. jaanuaril, saabus kurb teade. Meie hulgast lahkus raske haiguse tagajärjel armastatud kauaaegne Kalevi töötaja Silvi Unt.

1949. aastal lõpetas ta Pärnu 2. Keskkooli, 1951. aastal Tallinna Õpetajate Instituudi ja 1958. aastal TRÜ KKT.

Spordiga hakkas Silvi Unt tegelema juba koolis. Uisutama ja jalgrattasõitu harrastama õhutas teda Harald Mähar. Silvi Unt tõusis esile 1947. aastal, kui tuli uisutamises Eesti koolinoorte meistriks.

Silvu Unt on tulnud kiiruisutamises 1956–1963. aastatel 2 korda mitmevõistluses (1957, 1963) ja 8 korda üksikdistantsidel Eesti meistriks, ta on saanud jalgrattasõidus 1951. aastal 20 km naiskonnasõidus hõbeda.

Aastatel 1951–1958 töötas Silvi Unt Pikaristi kooli õpetajana, 1958–1969 Jõu kesknõukogu kiiruisutamistreeneri ja instruktorina, 1971. aastal Jõu KSMK õppealajuhatajana ja 1974–1987 direktorina ning 1987–2010 Kalevi kesknõukogus ja 2004-2010 Eesti Spordiseltsis Kalev turunduse projektijuhina. Ta on olnud 1959–1967 Kiiruisutamisföderatsiooni aseesimees.

Silvi Unt sai Jõud auliikmeks aastal 1971, ENSV teeneliseks sporditegelaseks 1985 ja Kalevi auliikmeks aastal 2001. Alates 2000. aastast aktiivne Eesti Spordiseltsi Kalev Veteranide Ühingu liige. Ta on avaldanud kirjutisi Spordilehes ja Kehakultuuris.

Üle 70 aasta spordiga käsikäes liikunud Silvi Unt on ehedaks näiteks sellest, kui armastus spordi vastu on piiritu ja tahe sinna võimetekohaselt panustada ei rauge ka kõrges eas.

 Avaldame südamlikku kaastunnet Silvi perekonnale, sõpradele ning langetame koos leinas pea. Meile jääb siiras tänutunne kogu selle pikaajalise töö eest Eesti spordielu arendamisel. Mälestame Sind, armas Silvi, kui vahvat, tragi, särtsakat, positiivset ja täis üllatusi kolleegi.

13. novembril 2023 leiab aset ESS Kalev auliikme ning kauaaegse Ida-Virumaa spordijuhi Valdek Murdi sporditeemaline mälumäng. Üritus toimub Valdeku sünniaastapäeval Kohtla-Järve Spordikeskuse malesaalis ning selle korraldab Ida-Virumaa Spordiliit . Osalemiseks palun toimige vastavalt võistluse juhendile.

Ootame aktiivset osavõttu!

Peoga soovime tuua tallinlasteni mõtet, et mets on ka täna väestaja, jõu allikas ja elurikkuse looja.

Mine metsa – ärgitab inimest looduses liikuma, metsaande väärtustama, hoidma loodust ja teadlikustama, et mets on meie maa üks rahvatervise toetaja. Mets on alati olemas- inimese jaoks.

Seega – MINE METSA! XXIV Tallinna võimlemispidu toimub 26. mail 2024 Kalevi Keskstaadionil.

Tallinnas, Kalevi staadionil toimub 30. augustil kõrgetasemeline kergejõustikuõhtu TALLINN 2023, kus osalevad mitmed Budapesti maailmameistrivõistluste eeldatavad favoriidid.

Kavas on ka eksklusiivne maailmarekordiüritus pommiülikonnaga miilijooksus.

Vahetult pärast maailmameistrivõistluste lõppu toimub Kalevi Keskstaadionil kõrgetasemeline kergejõustikuõhtu TALLINN 2023, millega taastatakse viisteist aastat tagasi katkenud rahvusvaheliste õhtumiitingute traditsioon Eesti pealinnas. 

Kolmapäeval, 30. augustil toimuvale jõuproovile on oodata silmapaisvaid atleete pea paarikümnest riigist. Ühel peaalal, meeste kettaheites, on Tallinnas võistlustules maailma edetabelijuht Kristjan Čeh Sloveeniast (isiklik rekord 71.86), Tokyo olümpiavõitja Daniel Stahl Rootsist (71.86), Doha MM-hõbe Fedrick Dacres Jamaikalt (70.78), Budapestis õnnetult lõppvõistluselt välja jäänud Tokyo olümpiahõbe rootslane Simon Pettersson (70.42), kahekordse olümpiavõitja ning maailmameistri leedulase Virgilijus Alekna vanem poeg Martynas Alekna (67.41) ning mitmed teised. Aleknade kettaheitedünastia noorem võsu, Euroopa meister Mykolas Alekna (71.00) otsustab Tallinnas osalemise pärast tänaõhtust maailmameistrivõistluste finaali.

Kas Tallinnas näeb ka uut kettaheite maailmarekordit, selgub 30. augustil Kalevi staadionil. Maailmarekordi (74.08) heitis sakslane Jürgen Schult juba enam kui 37 aastat tagasi. Korraldajad on rekordipüstitajale välja pannud viiekohalise preemiasumma.

Ka kõigil teistel Tallinnas kavasolevatel võistlusaladel osaleb arvestatavaid tegijaid erinevatest riikidest ja vahetult tiitlivõistluse järgselt ollakse eeldatavalt ka suurepärases vormis, mis lubab oodata häid tulemusi. Eesti parematest teevad kodupubliku ees kaasa 100 meetri Eesti rekordimees Karl Erik Nazarov, odaviskaja Gedli Tugi, kõrgushüppaja Elisabeth Pihela, sprinter Õilme Võro, tõkkejooksjad Diana Suumann ja Kreete Verlin ning teised.

Koostöös Päästeameti Demineerimiskeskusega toimub kergejõustikuõhtu raames ka eksklusiivne maailmarekordiüritus pommiülikonnaga miilijooksus. Üle maailma on demineerijatel üheks traditsiooniliseks mõõduvõtuks ja hea füüsilise ja vaimse vormi näitajaks pommiülikonnas ühe miili läbimine. Jooksu kõige raskem osa on pommiülikond, mis kaalub umbes 40 kilogrammi, sealhulgas viie-kuuekilone kiiver. Võistlusdistantsi vältel on jooksjal kõrval saatja, kes kontrollib võistleja seisundit, sest juba miilipikkune jooksudistants 40-kilose lisaraskusega on kehale päris suur koormus.

Kehtiva maailmarekordi omanik on meestest britt Mark Gibbs ajaga 7 minutit ja 24 sekundit ning naistest Kaitlyn Hernandez USA-st ajaga 10 minutit ja 23 sekundit. Eesti rekordid on meestest 8.05 ja naistest 12.14. Mõlemad Eesti rekordiomanikud, kes oma ameti tõttu peavad mõistetavalt jääma anonüümseks, on 30. augustil stardijoonel ja püüdlevad kodupubliku kaasabil maailmarekordi ületamise poole.

Rahvusvaheline kergejõustikuõhtu TALLINN 2023 algab 30. augusti õhtul kell 17.00 Tallinnas, Kalevi keskstaadionil.

Alates 21.08.2023 on Piletilevis saadaval võistlusõhtu piletid hinnaga 10 ja 5 eurot.

Alla 12-aastased lapsed pääsevad staadionile tasuta.

Lisainfo:

Mati Lilliallik

52 13331

Möödunud reedel, 30. juunil saabus kurb teade. Meie hulgast lahkus armastatud võimlemistreener, tantsupidude aujuht, pedagoog ja sporditeadlane Liia Palmse.

Sportliku tegevusega puutus Liia kokku juba 5-aastaselt Gerd Neggo tantsu- ja liikumisstuudios. 1948-1952. aastal jätkas ta ülikoolis Ethel Kudu ja alates 1952. aastast Tallinna Kalevis Ilse Mikko juhendamisel iluvõimlemistreeningutega. Aastatel 1953–58 kuulus ta ka Eesti koondisse. Ülikooli tee ei lõppenud üksnes õpingutega, 1952. aastal alustas Liia TPedI/TPÜ kehalise kasvatuse õppejõuna ja iluvõimlemistreenerina, ta jätkas kehalise kasvatuse aluste kateedri dots-na ja peametoodikuna (a-st 1975), võimlemiskateedri juhatajana (1992–96) ja võimlemislektoraadi dots-na (1996–98). Rühmvõimlemistreenerina (a-st 1975) on ta saavutanud oma hoolealustega 1970–78 Eesti MV-tel ja 1974 üleliidulistel naisvõimlemisvõistlustel esikohti ning esinenud naisvõimlemisrühmadega üle kogu laia Nõukuogude Liidu ning ka Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Kanadas.

Juba keskkoolipõlves lasi Liia end modernsel Idla liikumiskultuuril kanda. Eestisse jäänud Idla muster-võimleja Asta Klamm oli Liia võimlemisõpetaja. Uus dünaamiline, keha terviklikult haarav liikumisstiil ja vaba pallikäsitus said Liiale omaseks. Ta on öelnud: “Me justkui ujusime Idla töö kiiluvees”. Möödusid aastakümned enne kui “Raudne eesriie” avanes ning Liia sai külastada 1989.a. Idla Keskust Stockholmis. Sealt algas sõprus Ernst Idla tütre Ingrid Idlaga, mille kahjuks katkestas “Estonia” katastroof. Liia aga ei andnud alla ning ta ei lakanud toetamast Ernst Idla liikumissüsteemi tagasitoomist Eestisse. Idla Seltsi, fondi loomine, Idla õppematerjalide välja andmine, Idla Päeva algatamine, Idla õpetajate koolitamine – Liia oli alati nende sündmuste keskel.

1960-1985 oli Liia tegev Vabariikliku Iluvõimlemise Föderatsiooni presiidiumis ja treenerite nõukogu juhatuses ning 1987-1992 oli ta Eesti Võimlejate Liidu aseesimees. Lisaks on ta avaldanud trükis õppevahendeid ja võimlemiskavu ja teinud kaastööd ajakirjandusele. Kui Liia oleks hoolitsenud eesti keele eest nii, nagu ta hoolitses võimlemise oskuskeele eest, oleks eesti keele ellujäämine tulevikus kindlustatud. Tehtud töö ei jäänud märkamata, kui 2014. aastal tunnustas Eesti Võimlemisliit teda elutööpreemiaga.

Liia lahkumine siit ilmast oli sügavalt tähendusrikas, sest ta on pühendunult andnud aegade üleselt kestva panuse laulu- ja tantsupeo liikumisse. Ta oli paljude tantsupidude võimlemiskavade autor, viinud läbi masskavade õpetamise täiendkoolitusi ning kuulus ka Gaudeamuse laulu- ja tantsupidude korraldusmeeskonda.

Liia hoidis õpihimulistele õpilastele alati koduuksed valla. Kui oskasid küsida – said tema juurest ka vastuse. Tema altruismist, positiivsusest ja hoolivusest said hoolealused alati osa. See pani võimlemisrahva ikka ja jälle tema juurde minema. Justkui paika, kus saad alati selgust, rahu ja rõõmu. Viimane Liia õpilaste rühm on koondunud LP Võimlemisklubi alla ning nende missiooniks jääbki Liia loomingu tutvustamine tänasele publikule nii Eestis kui ka välismaal osaledes rahvusvahelistel võimlemisfestivalidel. Liia loodud võimlemiskavad saavad jätkuvalt erakordselt sooja vastuvõtu osaks ning läbi selle hoitakse Liia Palmse pärandit elus.

Avaldame siinkohal südamlikku kaastunnet Liia perekonnale, sõpradele, õpilastele ning langetame koos leinas pea. Meile jääb siiras tänutunne kogu selle pikaajalise töö eest Eesti spordielu ja võimlemise arendamisel. Mälestame Sind laulupeol kõlanud Silver Sepa sõnadega “Siit peame lahkuma, on tähevalgus koduteeks”.

Ärasaatmine toimub 8. augustil kell 11 Tallinnas, Kaarli kirikus.

Eesti Võimlemisliit

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus (Laulu- ja tantsupidu)

LP Võimlemisklubi

Eesti Spordiselts Kalev

Võimlemistreenerite klubi Katrek

Idla Eesti Selts

Sihtasutus ERKF Idla fond